Drüüas drummondi

Drummondi drüüas - Dryas drummondii.
Põhja-Ameerika arktiline liik, kasvab metsapiirist kõrgemal, mäeahelikel, mõnikord madalamatel kõrgendikel Alaskal, Washingtonis, Oregonis ja Montanas. Karmid, tihedad, roomavad võrsed moodustavad pindakatva, kuni 50 cm läbimõõduga kurtiinid. Lehed talvituvad, nahkjad, ovaalsed, pealtpoolt läikivad, altpoolt hõbedased- viltjad.
Õitseb kevade lõpus. Võrsed 5-20 cm kõrgused. Õied üksikud, kahvatud või erk-kollased, karikakujulised, kuni 2,5 cm läbimõõduga. Üldjuhul avanevad vaid üksikud õied täielikult. Suvel või sügisel võib õitseda teistkordselt. Peale õitsemist tekivad sulgjad, kohevad urvad.
Drummondi drüüasil on kaks teisendit var. eglandulosa ja var. tomentosa. Mõningates kirjeldustes kohtab Dryas drummondii "Grandiflora", kuid selle nimetuse all figureerib kas Dryas octopetala "Grandiflora", või vorm Dryas x suendermannii.

Mõeldud kiviktaimlasse, roomavatele taimedele, pinnakatjatele.
Õitsemisaeg: mai-juuli.
Talvekindluse tsoon: Z2-Z9.
Kõrgus: 20 cm.
Puhas seemnega, suured kollased noogutavad õied, rohelised padjad.

Drummondi drüüas. Dryas drummondii.